Sarimõrvarite mõttemaailm
tapatöödest, kes kannatas antisotsiaalse isiksushäire all:
16-aastasena paneb sarimõrvar Aleksandr Rubel toime oma esimese tapmise.
Esimeseks ohvriks langeb abitu invaliid, teise veretöö tegi lihane isa pojale kergeks:
armukade mees lõi oma joodikust naise armukesele noa kõhtu. Poeg aitas isal
haavatu elule lõplikult risti peale tõmmata. Kuu aega pärast seda, kui sarimõrvar sai
17-aastaseks, alustas ta teist tapaseeriat: jaanuaris pani ta toime kolmanda,
veebruaris neljanda ja viienda, märtsis kuuenda, juunis seitsmenda mõrva. Pärast
esimest tapmist 1997. aastal sattus sarimõrvar hoogu, tal tekkis tahtmine tappa
järjest rohkem. Tugeva kehaehitusega, koolis spordiga tegelenud sarimõrvar
valis ohvreid endast nõrgemate seast. Ta raius neid puruks kirve ja kiviga,
pussitas noaga ja kägistas nööri või traadijupiga. Kuut ohvrit ta tundis, neist
neli elasid temaga ühes majas.