Verised trellid
ringi vaadanud kontori ruumides, helistas Mardi vend ning küsis nende
asukohta. Olles kuulnud, kus poisid asuvad, käskis ta otsemaid neil
sealt lahkuda ning seletas neile ka põhjuse: selles vanglas tapeti ühel
ööl kõik Valvurid, ilma, et keegi oleks seda märganud ja vangid
põgenesid nii, et neid pole enam kunagi nähtud. Sellepeale otsustasid
nad, et tühja sellest lobast, nemad ei karda midagi ja niisiis võtsid
Mart, Uno ja Vladimir suuna keldrikorrusele, kust loodeti leida
taparuume, piinakambreid ning kõige pimedamaid üksik konge.
Pärast ukse avamist ehmusid nad poolsurnuks, nähes verd ja surnukehi
kõikjal ning nad jooksid kisades välisukse poole, kuid see oli lukku
keeratud ning seal ees seisid kaks väga katkiste ning veriste riietega
meest, kellel olid peas maskid ja töötavad mootorsaed. Seistes neist
vaid paarikümne meetri kaugusel, pistsid poisid eri suundades jooksu
lootes pääseda sellest õudusest, kuid see ei õnnestunud Unol ja
annaabi.ee 
