Talurahva toidud
haugi, latikat, siiga. Toiduks kasutati samuti nagu soolakala või keedeti leent. []
Värsket kala sõid randlased pea iga päev. Sisemaa rahvas sai seda harva. Värskest
kalast keedeti leent, tavaliselt vee ja piimaga, lisati jahutummi, tangu või kapsast. Lühikese
leemega, väikese vedelikuga keedetud kala söödi leiva kõrvale ja hiljem kartuliga. []
Liha- ja veretoidud
Liha sõi Eesti talupoeg vähe, peamiselt talvel. Kodune loomatapp oli mingi tähtpäeva
eel. Tapaperiood algas mihklipäevast. Üksnes kitsi tapeti enamasti suvel. Villa saamise
eesmärgil oli taludes palju lambaid, kellest ületalve hoiti vaid osa. Teised tapeti mihkli- või
mardipäevaks. Oli tava tappa mardipäevaks hani ja kadripäevaks kana. Veiseid tapeti
omatarbeks harva, sügiseti. Sügisel peetavateks pulmadeks tapeti mõni mullikas või vasikas,
lammas, noor siga või kodulind. Sama ka matuste puhul. Peamine lihaloom oli 3-4 aastane
nuumatud siga
annaabi.ee 
