V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Ta peaks lugema Kölni Salvianuse * nelja raamatut
i Nagu mesilaste! geomeetria* (lad. k.).
453
«Adversus avaritiam» '. Tõepoolest, ta on väga kitsarinnaline literaatide suhtes ja ta võib
metsiku julmusega hakkama saada. Ta on nagu käsn, mis rahvalt raha imeb, ta rahalaegas on
haige põrn, mis paisub kõigi teiste elundite arvel. Sellepärast muutuvad kaebused raske aja
üle nurinaks kuninga vastu. Selle vaga, jumalakartliku valitseja all praksuvad võllad
poodutest, tapapakud maanduvad verest, vanglad aga on lõhkemas nagu liiga täissöönud
kõhud. Uhe käega kuningas võtab, teisega pooma tõttab. Ta on emand Soolamaksule ja
isand Võllale eestkostjaks. Suurtelt sakstelt võetakse eesõigused, väikestele veeretatakse
alatasa uusi koormaid selga. See valitseja ei tunne milleski mõõtu. Mulle ei meeldi see
monarh. Aga teile, õpetaja?»
Mees mustas laskis lobisejal poeedil laterdada, ise aga võitles ta tugeva voolu vastu ses