tekkis vabariik. Kaotati seisused ja inimesed olid nüüdsest võrdsed ja vabad. Talupoegadest said maaomanikud ja riigis tekkis rahvustunne. Valgustusideede levikuga hakati väärtustama inimese mõistust ja põhinema katsetel. Vähenes kirikumõju ja hakati haridust tähtsustama. Negatiivseteks tulemusteks oli see, et oli palju vägivalda ja rahva ülestõusu, kus tapeti väga paljusid inimesi, isegi kuningas hukati hirmasa tapamasinaga nimega giljotiin. Hävitati poliitilisi vastaseid. Jakobiinide diktatuur tõi revolutsiooni ajal kõige rohkem kaasa hukkunuid. Revolutsiooni ajal oli ikaldus, millega kaasnes suur näljahäda. Ma arvan, et revolutsiooni oleks saanud ära hoida siis, kui oleks hakatud tegutsema umbes 50 aastat tagasi. Kokkuvõttes oli osadele inimestele revolutsioon kasulik, aga osadele mitte. SiimMarkus Post
5. Monarhia kukutamine ja vabariik a) 1792 10. aug vallutas jakobiinide õhutusel 20 000 relvastatud pariislast kuningalossi. (Louis VI vangistati ja jäeti võimust ilma). b) Rahvuskonvent (1792) uus rahvaesindus: · Kaotas kuningavõimu. · Vabariigi väljakuulutamine (22. sept 1792) · Kohtupidamisel Konvendis mõisteti Louis Capet (Louis XVI) surma ja ta hukati giljotiiniga mehaanilise tapamasinaga 21. jaanuar (?) 1793. c) Poliitilised jõud konvendis: Zirondiinid pooldasid nüüd vabariiki ja lugesid revolutsiooni lõppenuks (160 saadikut) Jakobiinid soovisid revolutsiooni jätkata Robespierre, Danton, Marat (200 saadikut) Soo (400 saadikut) 6. Jakobiinid võimul (1793-1794) a) Võimule tulek: · Siseriigis mässasid rojalistid kuningavõimu pooldajad. · Välisvaenlaste sissetung monarhia taastamiseks (Preisimaa, Austria).
I.Lenin, et Euroopas üha enam pead tõstev totalitarism ei võimalda 20.sajandi algupoolel seda ühendriikide ideed Euroopas realiseerida. Taolise väite õigsust kinnitas peagi puhkenud I Maailmasõda. Ka 20-ndad ja 30-ndad aastad ei andnud Euroopale sellist võimalust, sest mitmeid arvestatavaid Euroopa riike juhtisid siis sellised diktaatorid nagu Hitler, Stalin, Mussolini, Franko, Salazar jt. Viimaste tegevusest kasvas välja hoopis II Maailmasõda. Selle enneolematu tapamasinaga kaasnenud määratud ohvrid ning kannatused sünnitasid Itaalia föderalisti Altiero Spinelli ja prantsuse funktsionalisti Jean Monnet`i peades aga idee luua ühine riikidevaheliste vastuoludeta Euroopa. Taolisele sümbiooslikule funktsionaal-föderalistlikule lähenemisviisile oligi määratud saada tõukejõuks Euroopa integratsioonile. Nagu teada, föderalistlik mõtteviis eeldab, et kohalikud, piirkondlikud,
annaabi.ee 
