Tapa linn
Pärast seda sai Tapast kiiresti kasvav raudteeasula.
Raudteelistele rajati elamuid, võõrastemaju, apteek, kool, kõrts, hobupostijaam ja
väiketööstuseid. Tapast sai ruttu põhiline raudteesõlm ning tänu sellel sai Tapa
raudteejaamast II klassi jaam, kuhu loodi ka veeremi remonditöökoda ja depoo.
1940.ndad aastad on Tapa raudtee ajaloos traagilised aastad. Nendel aegadel pandi
kaubavagunitesse üle saja inimese, et nad Siberi poole teel saata. Asumisel lõppes umbes 20
tapalase maine tee ja 30 meest lõpetas vangilaagris. Tapa raudtee on ka 21. sajandil tähtis
sõlmpunkt Eesti raudteevõrgustikus ning kuigi raudtejaam enam ei tegutse, suviti toimuvad
seal erinevad teatrietendused ja avatakse pop-up kohvikuid ning on üks Tapa
põhisümbolistest.
Kaitsevägi
Kaitseväelinnaku esimese rajatise, lennuvälja, ehitamist alustati 1939. aastal ning lõpetati
1950. aastal. Lennuvälja alale jäävad talud asendati mujal Saksamaale lahkunud Balti
annaabi.ee 
