E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
«Mil viisil oled sa oma käed ja jalad lahti saanud?» hüüdis sepp.
Munk vahtis talle pilklikult naeratades otse silmi ja ütles tasase häälega:
«Ära keela mind põgenemast!»
«Kes kurjategijat põgeneda laseb?»
«Ma ei ole midagi kurja teinud.»
«Oled vist kogemata mõne kurjategija nägu ja tema pähe lõksu läinud, vaene talleke,»
pilkas sepp, kelle silmis, nagu enamasti kõikide ausate inimeste silmis, sidemed ikka ka
süütunnistused olid. «Ma olen säherdusi tapalambaid ju ennegi näinud. Kohe näita, kuhu sa
nöörid viskasid; minu sõlmi ei pea sa nii kergesti maha raputama.»
Sepp hakkas vangi, kelle käsivarsi ta oma raudsete rusikatega pigistas, kolikambri poole
tagasi
157
lükkama. Aga oma ärarääkimata imestuseks ei suutnud ta munka mitte sammugi paigast
liigutada, ja peale selle sündis nüüd veel üks kentsa-kas lugu, mida sepp ilmaski võimalikuks
ei
oleks pidanud. Munk hakkas äkitselt sepa jämeda keha ümbert kinni ja surus teda nii kõvasti
annaabi.ee 
