Eesti kirjandus II kevad
puutumatuse. Vene keeles on kõige tuntumad Eesti kirjanikud Smuul ja
Vetemaa.
Edasisine looming läheb edasi üpris põnevalt, aga üpris tõsises võtmes,
kuigi teame, et ta on muidu naljamees. Kui poliitilise sisuga kriitikat otsida,
siis leiab seda „Pillimehes“ rohkem kui näiteks „Monmendis“. „Pillimees“
on selge stalinismi kriitika. See on muuhulgas selgelt ka linna lühiromaan
ja selles on loomulikult ruumimudelite loomise taotlust. Need taotused
süvenevad tal edaspidi. „Munad hiina moodi“ on haiglaromaan, need on
alati tänuväärsed kas siis tõsisema sisuga mudeldamiseks või ka
kergemaks meelelahutuseks. Selles mõttes, et seal on kõik ühes koos –
veri, surm, armastus, elu jne.
Vetemaa ise on nüüd tagant järgi neid varasemaid lühiromaane
kommenteerinud ning öelnud, et neljas romaanis (Monumendist Munad
hiina moodini) võib näha nö reetmise tsüklit (tegevuslik seos puudub). Ta
annaabi.ee 
