Ajalooarvestus
territooriumist.
b) Saksamaa sammud sõja suunas;
Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 tõi enesega kaasa ka riigi
välispoliitika märgatavalt agresiivsemaks muutumise. Rahva hääletuse tulemusena ühendati
Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi
sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud trooni (1936).
Hitleri esimeseks ohvriks sai naaberriik Austria, kes oli taotenud Saksamaaga ühinemist juba
Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel 1918, aga siis kulasid lääneriigid selle Versailles'i
rahuleppega. Hitler, kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning
kõigi sakslaste koondumist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei.
Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne
autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Vaatamata ära
annaabi.ee 
