Konkurss T.E.I.P. on mitu aastat oodanud õpilaste plaane, kuidas koolielu ja noorte eluviise paranda. Igal aastal saavad kuus parimat projekti rahalise toetuse. See on väga positiivne, kuna on näha, et noored soovivad juba varakult midagi head korda saata. Ehk tulevad neist aktiivsed kodanikud, kes jätkavad oma tegevust ka tulevikus Kahjuks pole kõik nii roosiline kui paistab. On olnud uudiseid, kus on välja tulnud, et taoteldud rahad pole projekti valmimisse jõudnud. Juhutusin lugema uudist, kus üks ise hakanud põllumees sai PRIAlt raha, et põllumajandust arendada oma kodukohas. Ometi, kontrolli saabudes tuli välja, et polnud põlde kuskil, vaid lookus heinamaad. Arupärimisel väitis mees, et tekitab huumuserikast mulda. Või teine juhtum, millest kirjutas Mehis Palotu oma arvamusloos. ,,Olen näinud mänguväljaku projekti, kus ühe istepingi hinnaks oli märgitud 10 000 krooni
aga juba rohkesti mõtlikke, nukraid jooni. Tragikoomilise tujukusega tuiskab teose nimetatud osas ümber Indreku naine Karin; kuid selles tuisklemiseski pole enam õiget komismi, olukordadel, mis karaktrit peavad selgitama, enam iseseisvaid koomilisi väärtusi. Esikohal on ja sinna jääbki satiiriline, aforistlik mõtetemäng. Kujukoomikat kohtame Tammsaarel veelgi harvemini. Naljakat mõju väliskujuga on taoteldud vahest ,,Tõe ja õiguse" II-s osas eeskätt Mauruse enda, mõnede õpetajate, nagu Slopasevi, eriti pan Voitinski, III-s osas vana kontoriametniku Bõstrõi puhul, kuid mõlema viimase välimuse vilets kõhnus ja kängujäänus on pigemini kurb; naljakaks muudab selle alles nende mõlema kõnevadin. Nõrgalt vilksatab kujukoomikat, enam küll aimamisi, mõne põgusa joonega Tammsaare omapäraste naiivsete naiselik-neitsilike tütarlaste man, kes
annaabi.ee 
