Bernard Kangro
Eikuskimaa, meta-maailma -, seda näinud ning sõnastanud, võib saavutada reaalse. ,,Oleme
jõudnud selleni, et kirjandus ei ole mitte mingi reaalse maailma kirjeldamine, vaid inimese ja
elu avastamine, seletamine, kujutamine selles osas, mida iga inimne valge päeva ajal oma
13
mõistusega vaadeldes ja elades ainuõigeks peab, vaid et kõige taga (või all) asub üks teine
tõelisus, mida inimvaim alalõpmata taotab."
Tunaeilset Kangrot iseloomustades kirjutab Karl Ristikivi: ,, Üks etteheiteid arbujaile oli, et
nad ei olnud küllalt rahvuslikud. [ - - - ] Ometi ei leia me sel ajal ühegi teise luuletaja juures
nii järjekindlalt läbi viidud rahvuslikku temaatikat kui just Kangro ,,Reheahjus". Meie
iseseisvuse viimaste aastate luules on Kangro sisuliselt kõige rahvuslikum, kuigi ta jälgib
rohkem Juhan Liivi kui Koidula traditsiooni." Eilse Kangro osa väliseesti kultuurielus