Eesti uusima aja ajalugu
kartul kui söödatoit ja juurviljad iluaedades.
(Stolõpini agraarreform) 1906. aastal läbiviidud reform, mis lahutas külakogukonnad
ja soodustas üksiktalude teket Sellega püüti anda ettevõtlikumale talupojale
võimalus eraomanduslike üksikmajapidamiste loomiseks ja et liigne rahvas saaks
omale vaba mad Põhja ja Ida-Venemaal. Selle reformi õnnestumine loonuks maal
keskklassi, stabiliseerinuks poliitilist olukorda ja oleks olnud ka eeldus
demokraatiale. Kuid Stolõpin taoeti 1911 ja reformid hakkasid venima. Maal jõuti
individuaalse majapidamiseni viiendik taludest, kuid pinged külas jäid püsima või
koguni suurenesid.
tööstus (tekstiilitööstus, masinaehitus, paberitööstus, ehitusmaterjalide tööstus,
toiduainetetööstus).
Üleüldiselt: 1900 aastal oli 300 tööstusettevõtet, neist 9s oli 500 töölist ja 66% eestlasi, 1914
oli selliseid aga 14 ettevõtet ja 73% eestlasi. Sõja ajal oli oluline metalli ja riiete tootmine
sõjatöööstusele