Anarhismis esinev kriitiline mõtlemine ja selle olulisus
on indiviidi jaoks laostava mõjuga (nii ka võim järelikult): see, kes poliitilisi
vahendeid kasutades võitleb edukalt muutuste eest, pääseb lõpptulemusena ise
võimule ja nii hakkab kogu ring otsast peale (mõeldud on "poliitilisi vahendeid"
kitsamas tähenduses). Ka ei olnud anarhistide arvamus klassidest nii jäik ning ei
usutud klassivõitluse paratamatusesse. Proudhon olevat taolist mõtet isegi pillavaks
pidanud (Goodwin 1994: 577). Samuti kritiseeriti marksistide taodeldavat
ühiskonnakorraldust laiaulatuslikku kollektivismi. Kardeti ja põhjendatult ühelt
poolt riigikapitalismi-taolise nähtuse tekkimist ja teisalt natsionalismi esiletõusu
(Goodwin 1994: 577).
Eelnevast valitsuse-kriitikast tulenevalt rünnati ka õigust, mis olevat üksnes valitseva
klassi huvides tehtud. Õiguse kriitika on seotud eraomandi-kriitikaga: õiguse ülimaks
eesmärgiks olevat eraomandi kaitse (eraomandi kriitikast edaspidi). William Godwin