Nõukogude okupatsiooni algaastatel oli valdavaks suundumuseks luua koreograafiat etnograafilistele teostele ning sel perioodil valmisid ka eesti esimesed oma balletid - Eduard Tubina "Kratt" (1943) ja Eugen Kapi "Kalevipoeg" (1948). Tuntumad tantsijad-solistid sellest ajajärgust olid näiteks Helmi Puur (1933) ja Udo Väljaots (1916-1979). 1950. lõpus ja 1960. alguses oli "Estonia" teatris moodustunud tantsutehniliselt tugev trupp ja akadeemilise klassika kõrval oli oluline koht ka kaasaegsemal balletiloomingul. Ballettmeistrid otsisid uusi väljendusviise, keskendudes tantsulisele sümfonismile ning püüdsid lisaks klassikalisele vormile eksperimenteerida plastiliste kujunditega, et avada inimtunnete sügavust. Kaheksakümnendate aastate eesti balleti tugevatest külgedest tuleb esmajärjekorras esile
eksperimenteerisid koreograafid seal pisut ka vormiga, loomulikult antud zanri piires. Nõukogude okupatsiooni algaastatel oli valdavaks suundumuseks luua koreograafiat etnograafilistele teostele ning sel perioodil valmisid ka eesti esimesed oma balletid - Eduard Tubina "Kratt" (1943) ja Eugen Kapi "Kalevipoeg" (1948). Tuntumad tantsijad-solistid sellest ajajärgust olid näiteks Helmi Puur (1933) ja Udo Väljaots (1916-1979). 1950. lõpus ja 1960. alguses oli "Estonia" teatris moodustunud tantsutehniliselt tugev trupp ja akadeemilise klassika kõrval oli oluline koht ka kaasaegsemal balletiloomingul. Ballettmeistrid otsisid uusi väljendusviise, keskendudes tantsulisele sümfonismile ning püüdsid lisaks klassikalisele vormile eksperimenteerida plastiliste kujunditega, et avada inimtunnete sügavust. Kaheksakümnendate aastate eesti balleti tugevatest külgedest tuleb esmajärjekorras esile tõsta
annaabi.ee 
