grupp, kus arendatakse universaalseid tantsijaid, kes saavad hakkama igas tantsulises zanris, suudavad töötada iga koreograafi käe all ning oskavad ka ise liikumist seada. Lavatantsuga tegelemine aitab jõuda kehalise mitmekülgsuseni ja seeläbi ka enesetundmiseni. Selle tarvis kuulub tantsija ettevalmistusse nii klassikalise (klassikalise balleti alused, jazz- tants), kaasaegse (vabatants, improvisatsioon) kui ka hiphop-tantsu (breik, hiphop freestyle, street jazz jne) valdkonda kuuluvate tantsustiilidega tegelemine. Karaktertants on üks lavatantsu eriliike, üks koreograafia väljendusvahendeid. Karaktertants on sündinud iseloomustava tantsuna. Algselt, st 16.-17.sajandil, on karaktertants tants, mis nõuab tegelase iseloomustust, tants karakteris, kujus. Vabatants tantsunumbrid, mis baseeruvad modern-, nüüdis-, vaba-, loov-, kontakttantsul ja/või improvisatsioonil. Vabatants eeldab mõtestatud ja läbitunnetatud tervikut.
Tantsimine on olnud terve selle aja kui on olnud ühiskond ning selle ajal on neid väljakujunenud palju. Tantsimine on tänapäeval üks väga populaarne tegevus ala. Sellega tegelevad nii poisid kui tüdrukud, nii mehed kui naised. Vanus ei mängi selles üldse rolli. Minu eesmärk selle referaadiga on uurida kust on tantsustiilid alguse saanud, kuhu valdkonda nad kuuluvad ja mismoodi neid tantsitakse. Samuti uurin nende tähtsust Eestist ja kui palju erinevate tantsustiilidega tegeletakse. Võistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja
annaabi.ee 
