EESTI RAHVAMUUSIKA
laulud). Enamasti lauldi kõnelemisega samal häälekõrgusel või veidi kõrgemalt. Sobiva
kõrguse või valida oma häälejärgi. Kuigi Eestis oli ülekaalus naiste laul, oli ka meestel
rohkesti lauluvõimalusi nt mardisandiks käies ja Pärnumaalt on teada mehi, kes esinesid
pulmalaulikutena. Regilaule esitati ilma pillisaateta, kuid esituse ajal võis liikuda.
Väga vana nähtus on laulmine sõõris sammudes nt Kihnus,samuti esitati tantsuslise
liikumisega laule Setumaal.
Laulik nimetati veel eesütleja, lauluinimene, laululine, sõnuline. Oli tavaliselt
vaimurikas ja hea luuleanniga inimene. Teinekord tuntud rahvaarst või teadja. Laulik oli
kommete täitmisel ja ka laulmisel sageli eestvedaja. Laulud võisid pärineda lauliku
suguvõsast. Mitmestki laulikust kujunes nõ edasiandja ja kaasautor, kes jättis
esitavatesse tekstidesse oma jälje.
1.4. Uuem rahvalaul riimiline salmilaul
Levis 18