Eesti rahvapillid
Üks vana
rahvalaul ("Kannel") ja samuti muinasjutt kõnelevad, et kandlepuu olevat
kasvanud ülekohtust surma saanud vaeslapse südamest. Seepärast kõlab kannel
nukralt.
Setu pruugis nimetati kannelt koguni jumala enda loodud pilliks. Seetõttu
võis seda mängida isegi surnuvalvamise juures ja paastuajal, kui kõik muu
pillimäng, laulmine ja lõbutsemine oli keelatud. On täiesti võimalik, et kannelt
vanematel aegadel palju tantsupilliks ei kasutatudki.
Kandlest on juttu mitmesugustes ürikutes. Nii kuuleme selle esinemisest
isegi Tallinn eestlaste hulgas XVI sajandil. Ühes tülis 1579. aastal mittesaksa
lihunike seltskonnas oli kannatajale poolele laual lebanud "mittesaksa harfiga"
pähe löödud ja nõnda see pill sattuski raekohtu protokolli. Veel XVIII sajandil
anti välja määrusi, mis keelasid linnades pulmapidudel mängida torupilli ja
kannelt kui talupojapille