TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL
Võib
öelda, et hüpoteesid osutusid suuremal määral tõesteks.
Füüsilisest aspektist vaadatuna on kasutegur vigastusest mõistetavalt väike vaevalt, et
ükski tantsija elukutset viljelev inimene on õnnelik erialaga kaasnevate deformeerunud liigeste
ja tavamõistes väärastunud kehahoiakute üle. Ühe olulise vastusena võib ära märkida, et
kasu on vigastusest pedagoogilises võtmes. Mis on juhtunud ühe tulevase tantsupedagoogiga
nooruseas tantsijana või üleüledse karjääri vältel traumeerivat, jääb loodetavasti tähiseks ohtude
teadvustamisel ja vigade parandamisel oma õpilaste peal. Ka aitab probleemi mõistmine ja
edasi tegutsemine neid, kes soovivad hoolimata ohtudele jääda tantsima.
Pole olemas õigeid ega valesid valikuid, sest metafüüsilises tähenduses võiks olla
tantsija mitte ainult mõtlemisest mõtleja vaid kehaga mõtlev liikuja, ka väljaspool eriala. Töö