Mart Saar
Saare meloodika on lihtne, lakooniline, kuid oma karakterilt teoste sisule hästi vastav.
Uued meloodilised kujundid ja detailid kujundab ta algmeloodiast nagu mingist
algelemendist, mistõttu nende orgaaniline seos algmeloodiaga on väga ilmne ja tugev.
Saare väljendusvahendid on lihtsad, selged ja lakoonilised. See on iseloomulik kogu ta
loomingule, filosoofiliselt sügavtõsiseist teoseist alates kuni lopsakalt elurõõmsate ja
tujuküllaste tantsulaulude ja instrumentaalsete tantsupaladeni. Eelduseks on sellele hea
muusikaliteratuuri tundmine, tugev tehniline tase ja põhjalikud teoreetilised teadmised. Saar
tunneb peensusteni harmoonia ja kontrapunkti "saladusi".
Rahvaluule vahendusel on Saar andnud ereda pildi rahva elust- olust minevikus,
luuletajate tekstide vahendusel aga ka kaasajast. Ta on kehastanud on loomingus isikupärase
värvinguga tunde- ja mõttenüansse, tähelepanekuid iseenda, rahva ja looduse, mineviku ja
oleviku olemusest