Põhiliseks muusikaks, mida kuulati, oli mitmekülgne dzäss ja peaaegu iga stiljaga teadis mõnda dzässmuusikut või ise mängis dzässipilli. [ : https://strana-sssr.net ( 10.05.18 ), Vaba entsüklopeedia: Muusika ja tantsud https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%82%D0%B8%D0%BB%D1%8F %D0%B3%D0%B8] 3.2. Tantsud Nagu muusikagi olid stiljagide ajastu tantsud küllaltki omapärased, kuna need ei nõudnud palju tantsuoskusi, vaid ainult julgust eneseväljendamisel. Kuna paljudel puudus teadmine sellest, mis on tõeline tants ja kuidas seda peaks õigesti esitama, siis pandi suurema rõhu improvisatsioonile, mistõttu tekkis palju uusi stiile, näiteks; stiilist bugi- vugi tulenevad ,,aatomi", ,,kanada" ja ,,kolmekordne hamburgi" tantsustiilid. Kaks esimest on väga energilised ja tempokad ning omavahel väheeristatavad, sest arenesid samadest ,,bugi-vugi", ,,lindy hop" ja ,,jitterbug" stiilidest
peegeldab Oscar Wilde'i mõtteavaldusi : "Kunst on individualismi ülim manifestatsioon." Meelelahutuse arenguga varjudeteater ning eelkõige orkester, mis mängis hommikutundideni ilmnes uus kirg tantsu järele, mis varem polnud iseloomulik. Omapead jäetud töölisrahval lubas see nautida hetkelist aupaistet, millega rasket elu 17 rõõmsamaks muuta, kuna igaüks neist sai näidata oma tantsuoskusi. Viimased pintslitõmbed Henri de Toulouse-Lautrec viimaseks maaliks on pakutud "Un Examen ? la faculté de Médicine", kuigi ei olda üksmeelel, keda seal tegelikult eksamineeritakse. Pildil on Henri nõbu Gabriel, dr.Wurtz ja doktor Alfred Fournier. Just viimase isikuga avaneb maali sisu dr.Alfred Fournier'i töö tulemusel langes müstikaloor sellelt koledalt haiguselt nimega süüfilis. Kõigel sellel, mida Henri tegi, on ka alati personaalne dimensioon, ning on
annaabi.ee 
