Kooli nimi nimi. Õhtu Straussiga Retsensioon Tartu 2013 Õhtu Straussiga Käisin operettil ,,Õhtu Straussiga", mis etendus Väikses Vanemuines 13.01.2013 kell 19.00 . Heliloojaks oli Johann Strauss (1825-1899), kes oli Euroopas ka väga tuntud ja austatud helilooja . J.Strauss noorem kuulus Viini tunnustatud muusikute perekonda, mis olid enesele nime teinud tantsuorkestreid juhtides ja neile muusikat kirjutades . Isa oli vastu , et pojad tema jälgedesastuksid alustas noor Johann kõigepealt karjääri pangaametnikuna. Ema , kes salaja toetas poja ambitsioone ning julgustas teda võtma viiulitunde ühelt oma isa orkestri liikmelt. Hiljem õppis Johann jr teooriat Joseph Drechslerilt. 1844 tegi ta debüüdi oma väikse orkestriga ning tõusis peagi isast kõrgemaks konkurediks. Peale seda isa ja poja suhted halvenesid. Peale
Marcelle. Tallinna restoranide ajalugu uurinud Kalervo Hovi kinnitab, et selles linnas on läbi aegade olnud ligi paarsada erineval tasemel restorani, mis linna ametlikes kirjades seisid kõik trahteri nime all ja jagati taseme järgi kolme klassi. Kahe maailmasõja vahelisel ajal oli alkoholiloaga restoranide arv Tallinnas stabiilselt 30–50 vahel. Näiteks 1925. aastal, kui algas eestimaise džässi lugu, oli neid 32, millest 13 olid hotellide restoranid, kus stabiilseid tantsuorkestreid ei peetud (Hovi 2002: 21, 22). See arv on meile küllaltki tähtis, võimaldades hinnata džässi populaarsust restoranipubliku hulgas lihtsa valemi abil: restoranide üldarv (32) miinus hotellirestoranide arv (13) võrdub tantsumuusikat kasutanud restoranide arv (19). Lahutades sellest arvust džässbändidega restoranide arvu (Mutsu andmeil 12), on tulemuseks rahvalikumat tantsu-/meeleolumuusikat kasutanud restoranide arv (19-12=7). Nende arvude