Tiit Lauk humanitaar
kasiino, Kreenholmi rahvamaja, Jaanilinna tuletõrje saal jt. Suvehooajal lisandusid Narva-
Jõesuu lokaalid: Pauli baar, Franzia, Merekasiino, villa Capriccio, Kuursaal ja Rannahoone
kaks saali (ibid). Kuursaali aias oli veel kõlakoda, kus sageli esinesid ka välismaa muusikud.
Kui siia lisada erinevate kultuuriseltside ja karskusseltsi peod, siis tuleb tunnistada, et Narvas
elati üsnagi aktiivset elu, millest omakorda võib järeldada, et seal pidi olema piisavalt tasemel
tantsumuusikuid. Kui suvehooajal toodi Narva-Jõesuu parimatesse lokaalidesse orkestrid
valdavalt Tallinnast, siis kõik aasta läbi tegutsenud lõbustuskohad pidid talvehooajal toime
tulema kohalike muusikutega.
89
R. Leemets. “65 aastat bändimuusikat Keilas”. – Lääne-Harju Ekspress 1997, 22.02.
90
Nagu edaspidi selgub, ei saa ainult koosseisu järgi siiski 100% kindlusega otsustada. Kuid Keila Bändi puhul
pole mingit kinnitavat viidet, et neil sellised kalduvused võinuks olla.
91