Kõigepealt räägin teile rahvatantsu ajaloost. Tants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele võimaluse salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. Kõik rahvad pole suutnud luua tugevaid tantsutraditsioone, kuid tuntumad tantsud on ulatunud üle riigipiiride. Nii tantsiti rahvatantsu euroopas juba 14. ja 15 sajandil Prantsusmaa, Itaalias, Inglismaal ja saksamaal. Aga Eesti? Viimase sajandi kogemus näitab, et keskmine eestlane ei ole eriti tantsulembene. Tulevikus võib olukord soodsate asjaolude kokkulangemisel ehk muutudagi (kliima soojeneb, rahvad assimileeruvad, mõttemallid muutuvad), kuid siiani on Eesti kultuuritarbija eelistanud tantsuetendustele muusikaüritusi. Teadlikum ajajärk rahvatantsu ajaloos algas 19. sajandi keskel, mil rahvusliku ärkamise ja etnilise püsimajäämise tagatisena tähtsustati omakeelse kõrgkultuuri rajamist. Seejuures etendasid tähtsat osa Eesti seltsid,
Tsiviliseeritud maailmas seltskonnatantsuks arenenult on tants oma esialgsed funktsioonid kaotanud ning kujunenud üheks levinumaks kultuurse puhkuse vormiks: ta on saanud rõõmsate ühiskondlike ja perekondlike sündmuste tähistamise endastmõistetavaks koostisosaks, noorte kokkutulekutel aga otse kohustulikuks.Viimase sajandi kogemus näitab, et keskmine eestlaneei ole eriti tantsulembene. Kuid siiani on Eesti kultuuritarbija eelistanud tantsuetendustele muusikaüritusi. Võib spekuleerida, et taoline suhtumine on eestlastele möödunud sajanditest külge jäänud. Raske töö kivistel põldudel või merel ja vähene päikesevalgus, mida peamiselt töötegemiseks kasutati, ei jätnud rahvale palju aega tantsulöömiseks. Teadlikum ajajärk rahvatantsu ajaloos algas 19. sajandi keskel, mil rahvusliku ärkamise ja etnilise püsimajäämise tagatisena tähtsustati
Tsaikovski homoseksuaalne ning abielu oli heliloojale Renessansiajastul, 14-15. sajandil korraldati Itaalias antiiketenduste eeskujul õukonnaetendusi. Sõna balletto kasutati katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne seal sisuliselt ühendatud tantsude kohta. 17. sajandi Prantsusmaad valitsenud Louis XIV oli eriti tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Tsaikovskit toetas tantsulembene kuningas, tema õukonnas oli tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. Balletitantsude kõrval arenes tants rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle kui omaette etendus publikule, milles sageli ka Louis XIV solistina ning õukondlased kaasa tantsisid. annetuste abil oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti 1661. a. rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal
annaabi.ee 
