Eesti pulma kombed
reageerida kõigi külaliste nii halvustavatele kui kiitvatele avaldustele.
Tanutamine ehk pruudile naise peakatte pähe panemine oli pulma keskne rituaall. Selles
peituski kogu pulma tähendus. Nii saadi abielunaiseks, mitte aga kirikus jah-sõna üteldes.
Teiseks oluliseks abielunaise tunnuseks oli põll ja enamasti järgneski tanutamisele
põlletamine ehk põllelappimine. Pärast põlletamist algas pruudi tantsitamine, mis algselt
kuulus ilmselt viljakus- ja sigivusrituaalide hulka. Tantsitamisel oli esimeseks keegi
peigmehepoolsetest sugulastest, kellele pruut pärast kindad kinkis.Kõik, kes pruudiga
tantsisid, pidid talle pärast raha peosse panema.
Toidulaud
Pulmalaua katmisel etendas kollektiivne abistamine tähtsat osa. Selge oli, et ühel talul polnud
võimalik kõiki pulmalisi pika aja jookssul sööta ja joota, sellepärast viis iga perekond pulma
ühiseks tarvitamiseks toiduaineid kaasa. Vallalised toitu ei viinud. Küll aga olid poistel viinad
annaabi.ee 
