Algul oli tunda esinejate pisut närvis olekut ning ebakindlust või isegi häälevärinat, aga see kadus pärast paariminutilist lavalolekut kui vits vette. Arvestades esinejate vanust ja ehk ka lavakogemust on see täiesti arusaadav. Süzee oli väga omapärane. Kujutati nagu salapära kahe maailma vahel- tantsijate ning lauljate. Tantsijad hakkasid lauljates huvituma ning tahtsid nendega suhelda. Lõpuks lauljad ning tantsijas sulandusid ning muutusid kui üheks kauniks, armsaks pereks. Hästi armas ning lihtne sisu. Lõppes ameerikaliku ,,happy ending"-uga. Etendus ise oli väga nauditav. Miinuspooleks võib tuua vaid saali, kus etendus toimus. Ruum oli suitsuvingu täis ning jättis veidi räpase mulje. Samuti oli ruum veidi ülerarahvastatud, mis üldmuljelt pisut plusse maha võttis. Mulle meeldis, et ei tulnud poole kontserdi möödudes tüdimust või väsimust, mis tihti teatris käies võib tulla
Rõhus poeesia uuendamisele ja tõmbas selge piiri enda ja realistide vahel. Näidendi teemaks: elu keerukuse tunnetamine, motiivid armastus, vihkamine, truudus/etus, ohvrimeelsus, armukadedus. ,,Tumedad veed" 1900, ,,Liivakell" 1903 müsteerium, milles tegeletakse jumala ja tõe otsimisega, ,,Neli tantsudraamat" 1921 lühidraama, inspireeritd jaapani no-teatrist. Antirealistlik mängustiil. 1923 sai Nobeli kirjanduspreemia. Mask teatraalsuse ületamine. Ideaali nägi tantsijas. 63) (John Millington Synge) Samuti pärit Dublinist. Tutvus Iiri maameestega ja nende rahvaloominguga, Synge vastandus poliitilisele rahvuslikule liikumisele. Enamik tema teoseid tekitasid Iiri rahvuslastes proteste. Pidas valeks sõjalist võitlust Inglismaa vastu. Sotsiaalne reaalsus oli loomingu lähtekohaks. Unistused ja tõelisusega leppimatus on peateemadeks tema loomingus. Tema tegelased on realistlikud tegelased, aga nad unistavad. Tegelastel on inimlikkust ja uhkust
annaabi.ee 
