Majanduspoliitika
Ajalooliselt on täheldatud, et protestantidel oli kaalukam osa kapitali omamisel, moodsate
suurtööstus- ja suurkaubandusettevõtete juhtimisel. Samas on nenditud, et usuline kuuluvus ei
ilmnenud alati majanduslike nähtuste põhjusena, vaid teatud määral nende tagajärjena. Mitmed
kõige rikkamad, majanduslikult või liiklussoonte kaudu kõige soodsamas olukorras ja majan-
duslikult kõige arenenumad alad, eriti paljud rikkad linnad, pöördusid 16. sajandil protes-
tantismi.
Eitamata protestantismi sobivust tööstusrevolutsiooniks ja majanduslikuks arenguks üldse, tuleks
siiski meenutada – vähemalt ühele protestantismi voolule, luterlusele hinnangu andmisel –
Lutheri kontseptsioonis öeldut: “Inimene peab olema rahul sellega, mida jumal talle on
määranud ja mitte püüdma seda muuta”. Vaevalt selline üleskutse arengut soodustab. See on ju
üleskutse stabiilsusele, mitte uuendustele. Samas oli majanduse arengule kindlasti kasulik