Saare murre
Tegijanimes on ainult saare keeles lühikeses tüves tekkinud lisasilp -bi-, nt [ära]viibija
‘viija’, aabijad ‘ajajad’.
Laensõnade alguses ei armastata kaashäälikuühendeid, nt ruut ‘pruut’, robeline
‘krobeline’, rabistama ‘krabistama’, rabin, roovi ‘proovi’, lekid ‘plekid’.
Kolme kaashääliku ühendist langeb sulghäälik nõrgas astmes välja: tansud tansind, krants
: kransi, kõrsist ‘kõrtsist’. Kuid esineb ka vastupidist, häälduse hõlbustamiseks võidakse
klusiil lisada, nt küündla ‘küünla’, kivisimpsi ‘kivisimsi’, suurdune ‘suurune’.
Esineb kaashäälikute kadu, nt kaob v teatavate sõnade lõpust, nt lae ‘laev’, päe ‘päev’; n
on kadunud sõnast siin > sii; lj-ühendis puudub j, nt vällas ‘väljas’, pailu ~ paelu ‘palju’
jpt.
nud-kesksõna
annaabi.ee 
