Talurahva toidud
kohevamaks. Jämedast nisujahust või odrajahust tehti õllepärmiga kergendatud sepikut.
Mulgimaal oli sellele lähedane rõõsa piima või koore sisse tehtud taignast rõõsk, Kagu-Eestis
vatsk, kuhu lisati ka lihatükke, seeni, tanguputru. Kõik need leivad olid aganaleivaga
võrreldes maiusroad, mida tehti pidupäevadeks või tähtpäevadeks, pühapäevaks või laupäeva
õhtuks. []
Pudrud ja leemed (supid) olid samuti tavalisemad igapäevased toidud. Tanguleemele
lisati ka piima, naereid, kaalikaid. Tangupudrule pekitükke, rasva, piima, herneid, ube,
kapsaid jm. Jämedast odra-, harvem kera- või rukkijahust keedeti veega paksemat putru või
vedelamat körti. []
Pidulikumate roogade hulka kuulusid tangu-, harvemini jahuvorstid. 19. sajandil söödi
paiguti ka valget vorsti, mis oli verelisandita. Traditsiooniliseks toiduks olid ka odra- ,
harvemini rukkijahust käkid, rusikasuurused ümmargused või piklikud pätsikesed, mida söödi