Tango on iseloomult dramaatiline tants. Tänapäevaks on välja arenenud mitu tangostiili: Argentiina, Soome tango ja rahvusvaheline stiil. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on tango saatemuusikaks tavaliselt 4/4 taktimõõdus. Sammud on järsud ja teravad, põhisammu rütmiskeem aeglane aeglane kiire kiire aeglane aeglane samm tähendab tegelikult kiiret sammu ja pärast seda on paus. Astutakse üle kanna, enne liiguvad jalad siis järgneb keha Argentiina tangos liigub enne keha, siis jalad. tangod tihti tantsitakese 2/4 rütmis. Tango tantsu sisuliselt jalgsi partner ja muusika järgi kõndides.On olemas 8 tango stiili.Näiteks cortina on tango pala umbes (2060sekundid). Mida mängitakse vahel palana tango tantsupidudel.Se annab tantsjatel teada et nende tants on lõppenud. 20. sajandi algul jõudis tango Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse ja sai eriti suurlinnade nooblites ja vabameelsetes ringkondades ülipopulaarseks. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester, kuhu
kuulamiseks. 16. sajandil on väga populaarsed laulude seaded pillidele. 16. sajandit võib nimetada ka tantsusajandiks. Nii nagu oli iseenesestmõistetav oskus laulda ja pilli mängida, oskas haritud inimene ka tantsida. Instrumentidega oli alati saadetud tantsimist. See oli suuresti improvisatsiooniline kunst. 16. sajandil kujunevad teosed, millede pealkirjad viitavad tantsule, kuid muusika ei ole mõeldud tantsimiseks, vaid kuulamiseks (vrd. Astor Piazzolla tangod): nt. Pavaan (4/4, mõõdukas) + Galliard (3/4, kiirem) > lähe barokksüidile. 16. sajandil kujunevad puht instrumentaalzanrid: Ricercar (it. ricercare proovima) imitats. polüfooniline (välja kasvanud motetist) Fantaasia Capriccio Toccata (it. toccare puudutama) Canzone = chanson Sonata Variatsioonid Karakterpalad Populaarsed on: lauto (s.o kõige populaarsem pill!) erinevad klahvpillid (klavessiin, klavikord, Inglismaal virginaal), konsordid ühte tüüpi pillidest (nt
annaabi.ee 
