Kui põlevkivi otsa saab , siis ei saa Eestis enam lakke , värve ja lahusteid toota . Neid peab hakkama ostma välismaalt kalli hinnaga sisse või leiutama mõne muu koostise neile . Naftat ja bensiini saab ka olema tulevikus väga vähe . See tähendab , et peab hakkama midagi muud kasutama autodele kütusena . Praegu juba leiutataks uut moodust , mille abil saaksid autod sõita . Uueks kütuseks võiks saada vesi. Autodesse ei tangitaks enam bensiini või diislit , vaid hoopis vett . Kõik autod sõidaksid vee baasil . Põlevkivi on Eesti üks peamiseid ja tähtsamaid maavarasid . Kui Eestis ei toodetaks elektrit , siis läheksid hinnad metsikult kalliks , sest Eesti peaks hakkama sõltuma teistest riikidest.
laguneb hapnikuks ja vesinikuks.Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on põhjustanud asjaolu, et alumiinium kattub kiirelt õhukese oksiidikihiga, misjärel oksüdeerumine lõppeb. Kuid Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast. Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks. Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub. Alumiiniumoksiidist elektrolüüsi teel alumiiniumi tootmine pole mitte odav lõbu, sest selleks kulub palju elektrienergiat. Kui aga elektrit toodetakse fossiilsetest kütustest, siis on asjal üldse vähe mõtet, sest globaalsele soojenemisele
laguneb hapnikuks ja vesinikuks.Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on põhjustanud asjaolu, et alumiinium kattub kiirelt õhukese oksiidikihiga, misjärel oksüdeerumine lõppeb. Kuid Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast. Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks. Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub. Alumiiniumoksiidist elektrolüüsi teel alumiiniumi tootmine pole mitte odav lõbu, sest selleks kulub palju elektrienergiat. Kui aga elektrit toodetakse fossiilsetest kütustest, siis on asjal üldse vähe mõtet, sest globaalsele soojenemisele
laguneb hapnikuks ja vesinikuks.Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on põhjustanud asjaolu, et alumiinium kattub kiirelt õhukese oksiidikihiga, misjärel oksüdeerumine lõppeb. Kuid Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast. Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks. Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub. Alumiiniumoksiidist elektrolüüsi teel alumiiniumi tootmine pole mitte odav lõbu, sest selleks kulub palju elektrienergiat. Kui aga elektrit toodetakse fossiilsetest kütustest, siis on asjal üldse vähe mõtet, sest globaalsele soojenemisele
annaabi.ee 
