Isotroopse struktuuriga materjalide (puitlaast- ja kiudplaadid) või üleliimitud konstruktsioonide (tislerikilp, liimitud vineer) kasutamine lihtsustab tunduvalt konstruktiivseid lahendusi, kuna nimetatud materjalid, omades küllaldast tugevust, praktiliselt ei muuda ekspluatatsioonis oma mõõtmeid ega kuju. Puidu kasutamisel tuleb arvestada, et puidul praktiliselt ei muutu mõõtmed pikikiudu; radiaalses ja tangentsiaalses suunas muutuvad mõõtmed köetavates ruumides (suhteline niiskus 50-80%, temperatuur 18-25 0C) 1-2%, välistingimustes 2-4%. Järelikult konstrueerimisel tuleb arvestada puidu deformatsiooni radiaal- ja tangentsiaalsuundades ja paigutada detailid tootes seda arvestades. Liimitud elemendid alluvad vähem deformatsioonile, ent kiudude läbilõikamisega nende surve väheneb, sõltub suurel määral puidukiudude suunast, seega tuleb arvestada neile mõjuvate väliste jõudude suundi.
Õhukuiv puit (ca 15% niiskust) on pooljuht. Kiuseina küllastuspunktis ja sellest niiskemas olukorras juhib puit elektrit (sellises olukorras läheneb puidu elektrijuhtivus vee elektrijuhtivusele). Elektritakistus iseloomustab elektrit juhtiva materjali elektrivoolu takistust. Eritakistuse mõõduühikuks SI- süsteemis on m. · Absoluutselt kuiva puidu elektritakistus 15°C juures on 1,6 × 1014 m. · Puidul niiskusküllastuspunktis 1 × 105 m. Tangentsiaalses voolusuunas on takistuse väärtused kuni poole võrra väiksemad kui ristikiudu kulgevale voolusuunale. Temperatuuri tõusul ja ka puidu sooladega immutamisel takistus väheneb. Elektrijuhtivuseks nimetatakse materjali võimet juhtida voolu mis on pöördvõrdeline tema elektrilise takistusega. Puidu akustilised omadused: helijuhtivus heli läbilaskvus resonants Helijuhtivus: Puidu helijuhtivust iseloomustatakse heli levimise kiirusega [m/s].
annaabi.ee 
