Eesti keele vormiõpetus
· Väljalangevaks teise silbi vokaaliks on enamasti e
· Aher:ahtra:ahtrat: ahtrasse: ahtrate: ahtraid: ahtratesse e ahtraisse
· Vaher: vahrta: vahtrat: vahtrasse: vahtrate: vahtraid: vahtratesse e vahtraisse
· Mannen e mander: mandri: mandrit: mandrisse: mandrite: mandreid: mandritesse e mandreisse
· Tanner e tander: tandri: tandrit: tandrisse: tandrite: tandreid: tandritesse e tandreisse
Alltüüp RAUDNE:
· Raudse, raudset, raudsesse, raudsete, raudseid, raudsetesse e raudseisse
· ne-liitelised sõnad, millel liite ees on konsonant
· Gen alates asendub n-häälik s-iga (absurdne, eilne, ilmne, homonüümne, nasaalne, oraalne, poorne, rööpne, siinne,
vaimne, õudne, ürgne)
Alltüüp ÕPIK
· Õpiku, õpikut, õpikusse, õpikute, õpikuid, õpikutesse e õpikuisse
· 3- ja enamasilbilise genitiiviga sõnad, v
annaabi.ee 
