Esimene novell, 4. päev Pihtimuseks võib pidada Ghismonda juttu oma isale, kus ta viimasele kõik avameelselt ära räägib. Ning samuti ka kõne, mille naine pidas enne mürgi joomist ja mis oli suunatud Guiscardole. Naine rääkis kustumatust armastusest ja nende hingede igavesest koos olemisest peale surma. Tegelasteks on Tancredi, tema tütar Ghismonda ja noormees Guiscardo. Tancredi on kõrgest soost nagu ka tema tütar. Guiscardo on lihtrahva hulgast ja töötab Tancredi teenrina. Tancredist ehk siis Salerno vürstist kirjutatakse kui väga heasüdamlikust ja inimlikust valitsejast. Väga põhjalikult on räägitud sellest, kui väga ta oma ainsat tütart armastas. Olukorras, kus tema tütar teenriga vahele jäi, võis järeldada, et vürst tundis kõige rohkem just häbi, teotust ja alandust noorte seisusevahe tõttu, mis talle ja tema tütrele nii osaks võib saada. Vürst oli selles suhtes karm ja hoolimata tütre ähvardusest endaga sama teha, lasi ta Guiscardo tappa