"Kitarri areng"
pani õhu võnkuma ning seeläbi tekkis heli. Selliste algeliste pillide jälgi näeme Aafrikas ja
Ladina-Ameerikas. Aastatuhandete jooksul tegid keelpillid läbi suure arengu.
Esimeseks kitarriga sarnanevaks pilliks peetakse ligi 5000 a. e. Kr. Kesk-Aasias kasutusel
olnud kitara. Egiptuses ja Mesopotaamias mängiti pilli nimega nefrit. Kreeklastel kutsusid
ühte kindlat liiki lüürat kithara'ks. Roomlastel olid kasutusel pillid tanbur ja fidikula.
Viimasest arenenud keelpill fiidel on keskajal tekkinud pilli gitter'ni otsene eelkäija.
Gittern'il oli kaheksakujuline, lameda põhjaga kere ja neli üksikut keelt st. kitarri
põhitunnused. (Mätlik, 1991:3)
1.2 Kitarri teke
7. saj. mauride sisserände käigus toodi Euroopasse ka lauto ja araabia kitarr. Need kaks
eksisteerisid Hispaanias, koos ladina kitarriga (gitten), üksteisega pidevalt konkureerides,
kuni 14