Lambakarjus ja aeg
laulu rutmides.
Paike saras kirkalt ja kirgas oli karjuse meel. Uksnes maed, vanad ja
targad, olid tema vestluskaaslasteks. Kui kari Boi vaikselt rohtu kaljudest
umbritsetud aasal, voolis karjus tamariskipuust kujukesi ning puhus
neile sisseelu - nemadki raakisid slis temaga ning said osaks tema maa-
ilmast. Ta ladus kive uksteise peale, nonda et neist said majad ja kindlused,
lossid ja kaubakojad, ta tegi neile umber muuri ja rajas varavad. Ta puhus
elu turuplatsidele ning tanavatele ning sai osaks sagivast rahvamurrust,
sulas linna igasseelanikku, linnaelaniku igassemottesse ning unistusse ja
kinkis neile enda omi. Ta nagi linnade tekkimist, seda, kuidas pandi pusti
esimenepost ja t.oodi kohale esimenekivi, kuidas rajati esimene viinamagi
ja kuidas sotkuti torres esimene saak. Ta nagi sundimas lap si, ta nagi
maailma vastsundinu esimese pilguga ning rauga kustuva silmavalgu-
sega,ta nagi inimeste elusid vaheldumas sundide ja surmade r,ingkaigus