RÜÜTLIKASVATUS
Pühitseti rüütli mõõk ja varustati
see reliikviaga. Mõõgast sai „rüüti käepikendus“. Rüütel pidi vastutama iga mõõgahoobi eest.
Rahuajal hoidis rüütel end vormis turniiridel ja jahil. Vaba aja pühendas ta daami teenimisele.
Rüütli kõrval kasvatati kõrgemast seisusest naist rüütlidaamiks, selleks olid kurtuaasse käitumise
ranged reeglid. Rüütlidaam pidi oskama kombekalt käituda, ratsutada, musitseerida, tamtsida ja
malet mängid, lisaks pidi ta tundma ravitaimi ja tohterdukunsti. Samuti pidi daam oskama alati
üles näidata tänulikkust, et rüütel teda kaitseb.
6
KASUTATUD KIRJANDUS.
1. «Kasvatus erikultuurides II» (Maria Tilk).
2. «История зарубежной педагогики и философии образования» (А. В.
Духавнева, Л. Д. Столяренко)