Luuletaja referaat - Virve Osila
Igas hetkes on selgust ja siirust.
Looja kaitsel üle elada saanud
Olen ma kõiksugu aegu;
Sekundhaaval neid olen armastanud...
Ka neid viimaseid armastan praegu.4
Epiteet: tasasel kõnnil,
Isikustamine: liivakell sahistab,
Metafoor: puudub
Kordus: armastama
Võrdlus: puudub
Sisu: Autor ei kahetse minevikku, vaid armastab kõiki hetki võrdselt.
4
Virve Osila ,,Elu & Aeg. Eluaeg." Lk. 127
7
Kait Tamrale
Mets mühiseb... Su ümber... ja Su veres...
Ning selle saatel sünnib muusika Su sees...
Nii öises unenäos kui päevateres
Sa viisituksatusi tunned südames.
Ja kuulajani üle kurbuse ja mure
Su häälest hoovab elurõõmu hõng...
Su laulud jäävad... Ajas need ei sure;
On neisse kootud armastuse lõng.
Ma soovin Sulle loomingulist indu;
Ma soovin rahutust... ja rahu... Mõlemaid.
Ning usu Jumalat ja oma hingelindu
Just nende kaudu iseendaks said.5
Epiteet: sünnib muusika,
annaabi.ee 
