Naabri mehega sai kokkulepitud, et kraav kulgeb keset naabri maad. Nelipühade ajal mindi kirkusse, tutvuti ümbruskonna inimestega ja katsuti rammu.Korraldati talgud, kokku tulid paljud teised pered ja koos viidi sõnnik ära. Sõnnikut vedades said tuttavaks Kaarel ja Mai. Tuli heinatöö aga heina väga vähe ja veel hullemaks tegi see , et nad olid pangale palju võlgu ja selle tõttu pidid osa saagist ära müüma.Aias oli auk ja kariloomad sattusid viljapõllule ning tampisid osa viljast ära , sellest tekkis suur tüli. Kuigi Andres parandas aediku kiiresti ära parandas, aga sellest Pearule ei rääkinud. Naabrimees sai aga selle peale vihaseks ja ei rääkinud enam Andresega päris tükk aega. Andres lasi põllu pealt veed kraavi jooksma, aga naabrimeest ei olnud kodus ja tema ei nänudki seda tähtsat sündmust. Varsti sündis perre järel kasvu. Varsti läks tüli naabritega nii suureks, et mindi kohtu veskeid jahvatama, kuna naabrimees oli
aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis, Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid meie sepad selle uuesti ümber. Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisema putkega kirveid, odaotsi ja ehteid. Mehed kogusid ahju lähistele hulga soomaaki. Nad leotasid mullakämpusid vees, et neist maagitükikesi eraldada. Siis tampisid nad soomaagitükid peeneks, kuivatasid need hoolikalt ja kogusid varjualusesse. Kui sütt oli küllaldaselt ja ahi kuiv, asetasid mehed sinna ühe kihi hõõguvat puusütt, peenestatud soomaaki ning sekka lubjakivitükke. Ahju parajalt soomaagi ja puusöega täitnud, asus üks meestest lõõtsaga tuld õhutama. Möödus kaua aega, kuni üks sulatajatest koldeavast koos põlenud sütega rauakängu välja tõmbas. Sepp kuumutas sepikojas rauakänkusid tules ja tagus kaua kahe tugeva raudkivi