Lydia Koidula "Tammiste küla veskitondid"
Nõnda sai ka täna õhtu
jälle kirikuesine juhtumine vuraja vokiratta linaheide sisse kedratud ja sala ohkamine Miina
rinnust pani loole tipu taha.
Tammistu küla Riinu, kes oli kuuskümmend, mõtles kodukandi veski peale. Riinu oleks
tahtnud, et Miina võtaks mehekes endale Karusta Hinnu, aga Miina ei tahtnud teda.
Tammiste tuuleveski peremees Juhan oli juba surnud. Tema lesk oli sel ajal väikese veskiga
ühes veel jalul küllalt, et mõni poissmees kahe käega Tammistesse peremeheks oleks heitnud.
Riina oli nõistlik, ega tahtnud oma ainsale lapsele võõrasisa võtta. Miinal oli lühike päranduse
aeg. Veski hakkas ta tasapidi vananema nt katus venis taha poole. Riina lootis, et kui Miina
läheb mehele, saab ta endale veskisse, tugeva ja tööka mehe, kes siis veskit ülal pidama
hakkaks. Hetkel töötas Riina sulastega. Üks oli joodik, teine pikasõrmemees, kolmandal veri
sareve all jne. 15 aastat