19. sajand, vene aeg
Ärevus kasvas juba kevadel seoses 1856. a talurahvaseaduse
väljakuulutamisega, mis pidi toimuma 20. aprillil piduliku jumalateenistusega kõigis kirikuis, kuid
asendati seaduse vallatalitajatele kätteandmisega kihelkonnakohtuis. Maad võtsid umbusk ja
kuulujutud, erilist pahameelt põhjustas asjaolu, et teokoormisi tuli täita endises ulatuses. 19. mail
keeldusid Pahklamõisa talupojad abiteo korras tööle ilmumast, maikuu lõpuks oli vastuhakke juba
18 mõisas Viru-, Järva- ja Harjumaal, Tammikuja Tuhala mõisa talupojad kogunesid Toompeale
õigust nõudma. Mõisnike nõudel saadeti rahutuste piirkonda kaks roodu sõjaväge. Eriti karmilt
kohtlesid karistussalklased talupoegi Habajal jaOjasool, pekstes 50 vitsahoobiga tõrkujate seljad
veriseks. Seejärel suundus pool roodu (50 soldatit 2 ohvitseri juhtimisel) Mahtra mõisa, kus
talupojad keeldusid sõnnikuveost. Mahtra mehed saatsid appikutse naabervaldadesse ja nõnda
kogunes 2