Eesti loomamuinasjutud
näha nagu rähn, on tal erinevates juttudes olnud teisigi kavatsusi, tahtnud ta ükskord koera nahka
pista. Koer jõudis aga üle aia hüpata ning eest ära joosta, hunt hüpanud aga kaevu.
Karu on kohtlane ja kergeusklik, aga suure jõuga, millega võrdne ei ole tema vaimne konstitutsioon.
Ka tema laseb end rebasel petta. Loos ''Käpp puulõhes'' tahab karu mett ning rebane väidab talle, et
kust seda saab abiks pidi olema vana puulõhe, kus mesi sees. Tegelikult lõhuti seda tammepakku
ja rebase käpad jäid sinna vahele. Ta sai küll nad kätte, kuid kindad jäänud peremehele. Karu oli
kergeusklik, kui arvas, et nii kergelt mett saab. Ja rebane sai järjekordselt kellelegi tuska teha.
Jänes on arg, ta tahtis isegi võõrale maale minna, kuna ta kartis kõiki ja pidi alatasa surmaga
võitlema ning hirmuga kõigi eest põgenema.
Siil on veel kavalam kui rebane, tal õnnestus rebane koguni püügiraudadesse meelitada.