Õiguse üldteooria
mõistelisel tasandil või teoreetiliselt teineteisega seotult. Teooria ja praktika on teatud ühtsed.
Samas on olukordi, kus analüütilis- hermeneutiline õiguse teooria ja lingvistika kuni
keelefilosoofiani välja profileerivad õiguse sotsioloogilise teooria ees.
1. Väärtusjurisprudents kui XX saj. jurisprudents
NB! See räägib seadusest kõrgemalseisvatest väärtusmastaapidest. Selline lähenemine leidis
oma koha XX sajandil. (Siin tuleb toetuda Ilmar Tammeloole). 20. saj tõi enesega kaasa
midagi sellist, kus mõtlemine õigusest (õigusteadus) hakkas opereerima sellise
mõtlemisviisidega nagu analoogia, asjade võrdlus, tüüpilisus, mastaabid, väärtused, avatud
väärtused, avatud väärtusmastaapid jne. Õigusteaduslikku mõtlemisse tuli juurde midagi
sellist, mida varem polnud. See on selline mõtlemine, kus miski seisab seadusest
kõrgemal/seaduse kohal. Jutt on väärtusmastaapidest. Need peaksid olema aluseks meie