"tammeklotsi" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

ämblikust ja kärbsest. Varsti nägi õnnetu läbi silmade ette kerkinud udu, kuidas «hispaania saabas» talle ligines ja kuidas ta jalg kahe rautatud laua vahel hirmsa riistapuu sisse kadus. Hirm andis talle jõu tagasi. «Võtke see ära!» karjus ta ägedalt ja ajas end, juuksed üleni sassis, püsti. «Halastage!» Ta hüppas madratsilt üles, et end kuningliku prokuröri jalgade ette heita, kuid ta jalg oli pigistatud raske rautatud tammeklotsi vahele ning ta langes jõuetult maha nagu mesilane, kui selle tiiva külge tinatükk oleks kinnitatud. Charmolue märguandel tõsteti ta tagasi madratsile < ja kaks toorest kätt sidusid ta laest allarippuva rihma külge. «Viimast korda, kas te tunnistate oma süü üles?» küsis Charmolue muutmatu lahkusega. «Ma olen süütu.» «Aga kuidas te, preili, seletate siis asjaolusid, mis teie vastu tunnistavad?» «Ah, armuline härra, ma ei tea!» «Teie eitate siis oma süüd?» «Kõike!»