Võõras laul võis kohaneda ja muutuda, laenatud tekst saada mõne kohaliku viisi. Kõige arvukamalt on saksa laene ("Peremees võtab naise", "Suur naine ja väike mees"). Tõenäolist soomlastelt on pärit "Lilla istus vangitornis" ja rootslastelt "Kolm meest kojas". Lätlastelt laenatud "Riia linna väravas" levis ringmänguna üksnes Lõuna-Eestis, "Oh, sa kena tammeke" aga kogu Eestis. "Külamees kündis metsa ääres" ja "Vanapoiss keetis kaeraputru" on slaavi laenud. Ringmängude repertuaari rikastas kohalik külalaul pilkelaulud konkreetsetest isikutest, humoristlikud lood juhtumistest külas. Mõni neist kandus ringmänguna koduümbrusest kaugemalegi. Talurahva linnastumisega levis ringmängutraditsioon ka linnadesse. Ringmänge mängiti mõnevõrra linna peoõhtutel, veelgi rohkem aga perekondlikel koosviibimistel ja koolis