"tammehiiud" - 1 õppematerjal

Jutuke - Õunkübarad

pugedes ja keerdtrepist alla rutates. Kui ta oli peaaegu maapinna tasemele jõudnud, ta peatus. ,,Kas mitte seda nad ei ootagi? Ei, nii rumal ma ka nüüd pole." Selsamal hetkel kuulis ta Kira häält, kuid ta ei mõistnud ta juttu ­ see oli liiga tasane ja terav. Mõne aja möödudes kostis väljast puude raskekoorelist praksumist ja langemist ­ Elisa vaarus tagasi latva, kus avanes masendav vaatepilt, mis õhku ahmima pani: mõned nõrgemad tammehiiud lamasid purustatult maas, nende vahelt põgenevad loomad aga tormasid läbisegi teed valimata metsasügavustesse, teineteisest halastamatult üle trampides ja pimedamat soppi varjupaigaks otsides. Tõeline põrgu vallandus aga hetkel, kui tüdruku tähelepanu haakus salga nõiduslikult riietatud inimeste külge. Neil olid pikad valged rüüd, mille alt paistis punane vorm ja kuldtikandiga vöö, mille kulunud muster oli halvasti nähtav laia valiku relvastuste