Rukkileib meie toidulaual arvestus
puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju,
tammetõrusid, sarapuu-urbi ja isegi kanarbikku. Näljaaegadel sõtkuti
taigna sisse tambitud ohakaid, nõgeseid, varsakapju, põdrasamblikku,
kuivatatud linakupraid, humalaid, põldosjade nuppe, naati jm.
10. Aganaleib esivanemate toidulaual
Aganaleib kujunes 16.–17. saj eesti talurahva igapäevaseks leivaks ja püsis
sellena kuni 19. saj keskpaigani. Aganaid tambiti leiva lisandiks
tambilasnaga suures künas. Aganaleiba tehti ka tuulamata viljast. Rabatud
rukis lasti ainult läbi hõreda sari. Kõik, mis sarjast läbi tuli – viljaterad,
aganad (kõluterad, sõklad, ohted, lehe- ja varreosakesed,
umbrohuseemned), kõlkad, kõrretükid – pandi kotti jahvatamist ootama.
Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas, kraapis kurku ja oli valus süüa.
11. Leivategu kui protsess
Leivateoga kaasnevad tööd
Juuretise valmistamine
Juure segamine ja hapendamine
annaabi.ee 
