EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
vaate pitserit.
Maakotus nakap siist maalt eembale iks waesembas nink igawambas saa-
ma. Tee lät suurt sood mööda edesi, kun muud ei olle nätä, kui ärasam-
melduid näljatsid pedajakeisi, mes waiwalt ennege siin kaswawa. Ede-
Eesti looduskirjanduse lugu 249
otsast, N i n a s i jaamast, Lohusu wanast puukerikust nink R a n n a -
p u n g e r j a s t möödaminnen, näet veel Peipsit hääl käel. Ent ka Peipse
järv om talwel ea nink lume al igaw nätä… (Maa-rahwa… 1858: 29)
Soode kohta tõdeb jutustaja, et need ei kasvata midagi muud tarvilik-
ku kui tetri ning muid metsalinde, kuid samas on teema sujuvalt seosta-
tud kraavitamise-jutuga: kui need alad ükskord inimeste töö ja vaevaga
tahendatakse, tuleb neist tunduvalt väärtuslikumaid põllu- ja metsa-
maid. Huvitav ja emotsionaalne on samas jutus Narva joa kirjeldus.
Ent nüüd wea mina sinnu pool wägisi weel wersta wiis kõrwale Peipse