LOOMADE UURIMUSTÖÖ 2013
Toiduvaestel paksu lumekoorikuga talvedel on aeg-ajalt tegeletud ka
metsloomade (metskits, punahirv, metssiga) lisatoitmisega.
Suurte põlismetsade vähenemine Eestis on kaasa toonud mõnede imetajaliikide
katastroofilise vähenemise (lagrits, lendorav). Ulatuslikud kuivendustööd on
oluliselt vähendanud naaritsa ja saarma arvukust.
Eestis on 21 imetajate liiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat
informatsiooni viida alt Looduskaitsealused imetajad Eestis.
MILLISED TALVITUSVIISID ON ISELOOMULIKUD EESTIS
ELAVATELE IMETAJATELE?
Mõned imetajad magavad talvel talveund ( nt. siil, nahkhiir). Osa imetajaid
teeb aga talveuinakut (nt. karu, mäger, kährikkoer). Mõned imetajad muudavad
talveks oma värvi ( nt. nirk, jänes). Hiired ning rotid aga tulevad inimeste
juurde. Palju imetajaid veedavad talve karjas (nt. hunt, sõralised, metssiga).
Hobused, lambad ja lehmad ning veised on talvel laudas, olles seal inimese
hoole all. Osa imetajatest poegib talvel ( nt
annaabi.ee 
