Madalsoo referaat
maokoldeid, kuid puududes täielikult suurtel aladel. Levila põhjaosas määravad maokollete
paiknemise sobivad talvitumistingimused. Maokolletes võib rästikute asustustihedus ulatuda
90 maoni hektaril, kuid sagedamini pole üle 3-8 mao 100 hektari kohta.
Rästikud on tavaliselt paiksed ja elavad kogu elu ühel ja samal kohal, paigutuses ümber
maksimaalselt 60-100m raadiuses. Rästikud talvituvad allpool läbikülmuvat pinnasekihti,
40cm kuni 2m sügavusel. Temperatuur ei tohi talvituskohtades langeda alla 2-4 kraadi.
Rästikute kehatemperatuur kõigub looduses 9-31 kraadini. Optimaalne temperatuur on isastel
ligi 25 kraadi, tiinetel emastel 28 kraadi. 37 kraadist kõrgemal saabub rästikutel
soojakangestus ja nad hukkuvad. Seega mõjutab rästikute populatsiooni suhteliselt palju
temperatuur. Rästik kuulub Eestis looduskaitse alla. Arvukust vähendab inimtegevusest
tingitud kultuurmaastiku pealetung, sest sellega seoses väheneb rästikule sobivate elupaikade
pindala