Roomajate liigirikkuse võrdlus
kinnikasvanud põlendikke. Tihti elutseb ta soodes ning järvede ja jõgede kallastel. Palju
rästikuid elab kultuurmaastikel, näiteks juurviljaaedades. Harvemini kohtab harilikku
rästikut kuivades männikutes, niitudel ja samblakuusikutes. Sellest lähtuvalt tehakse
Soomes metsaraiet ning seega hävitatakse rästiku elupaiku Soomes, mistõttu väheneb
rästiku arvukus. Talle on ka ohuks kultuurmaastike pealetung, mistõttu tema
looduslikud elupaigad on hävimisohus. Talvitumispaigas ei tohi temperatuur langeda
alla 2 °C. Selleks sobivad talvisest keltsast allapoole, 40 cm kuni 2 m sügavusele jäävad
näriliste või muttide urud, puude-põõsaste pehkinud juurte sees olevad käigud, heina-
või kivikuhjaalused, turbasoode tühemikud, mis ei valgu vett täis, ja kaljupraod.
Igikeltsavööndis määrab just talvituskohtade olemasolu rästikute paiknemise. 1980.
Aastatel väga suuri muutusi rästiku arvukuses ja levikupildis ei toimunud, kuid pikema
aja vältel (alates 1950
annaabi.ee 
